EVEL pressiteade: Vee-ettevõtted tõdesid tänasel kohtumisel, et kui hädaolukord on kogu riigis, siis ei ole ettevõtete kriisikavadega palju midagi teha, eelkõige peame arvestama olukordadega, kui kriisist on puudutatud väiksemad piirkonnad.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

19. november 2019. a

Vee-ettevõtted tõdesid tänasel kohtumisel, et kui hädaolukord on kogu riigis, siis ei ole ettevõtete kriisikavadega palju midagi teha, eelkõige peame arvestama olukordadega, kui kriisist on puudutatud väiksemad piirkonnad.

Eesti Vee-ettevõtete Liit koostöös Võru Vesi AS, Emajõe Veevärk AS ja Kehtna Vesi OÜ korraldas ümarlaua, et jagada kogemusi ja anda soovitusi kriisiolukordadega toimetulekul.

Lõuna-Eestit tabas 27. oktoobril sügistorm, mille tulemusel tekkis pikem elektrikatkestus. Mõjutatud sai Võru Vesi AS teenuse pakkumine, probleeme oli elanike veega varustamise ja reoveepuhastite töös hoidmisega. Kohtumisel jagas Võru Vesi AS juht Juri Gotmans oma kogemusi kriisiga toimetulekul ja esitles toimepidevuse tagamise plaane tulevikuks.  

Suurimaks teenuse katkemise ohuteguriks on elektrikatkestus. Ohud, millega tuleb arvestada on veevõtukohtade reostumine, lakkab tarbijate veega varustamine, probleemid reovee ärajuhtimisel, mis võib endaga kaasa tuua keskkonnareostuse ja epideemiaohu.

Juri Gotmans´i sõnul oli esimene info, et elektrit ei ole 3-7 päeva. Mõnes piirkonnas võttiski elektri tagasisaamine ca 6 päeva, mobiiliühendus hakkas tõrkuma 2-3 tunni järel. Esimesena tuli tagada veevarustus piirkondades, kus on haiglad ja hooldekodud. 24 tunni möödudes oli Võru Vesi AS alternatiivse veevarustuse taganud.

Võru Vesi AS on enda jaoks teinud järeldused, et lähitulevikus on vajalik soetada täiendavad teisaldatavad elektrigeneraatorid, alternatiivsidevahendid ja kütusemahutid koos vastavate pumpamissüsteemidega ning oluliselt täiendada toimepidevusplaani.

Emajõe Veevärk AS juhi Andres Aruhein tutvustas oma meeskonna poolt koostatud toimepidevusplaani põhimõtteid, rõhutades, et nende jaoks on ka igapäevane tavaolukord hädaolukord. Näiteks on hädaolukord ka olukord, kui objektilt puudub vajalik töötaja.

Andres Aruhein´a sõnul ei tohi tegevuskava olla liialt pikk dokument, mille lugemine ja sisu mõistmine võtab kaua aega. Oluline, et ettevõttel oleks olemas ajas pidevalt täienev tegevusmaatriks, mille sisuga on kursis kõik töötajad. See tähendab pidevat kordamist ja harjutamist.

Endine Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna juhataja, praegune Kehtna Vesi OÜ juht Raul Aarma, tõi välja, et kõige olulisem on teha omavahel koostööd ja mitte jääda kriisi olukorras üksi. Kindlasti tuleb arvestada ka Päästeametiga. Kuid tuleb meeles pidada, et abivajaja ei suuda alati abi vastu võtta. Abivajaja võib olla näiteks viga saanud või kurnatud.

Raul Aarma sõnul tuleb vajalikud dokumendid kindlasti koostada, kuid rääkida see osapooltega detailideni läbi. Kindlasti peab endale selgeks tegema, millised on iga vee-ettevõtte naaber vee-ettevõtte võimekus abi osutada. Kuid tasub vaadata ka natuke kaugemale, sest naabril võib olla sama mure. Teistele nõuandena märkis ta, et kui mobiilside on katkenud ühes piirkonnas, siis tuleks liikuda piirkonda, kus side on säilinud. Hea, kui see inimene saab sinna jääda, et olla info vahendaja ka teiste piirkondadega.

Sügistormist räsitud Valga Vesi AS tänas tänukirja ja kingitusega Tartu Veevärk AS-i, kes oma abi pakkus ja võimaldas kiiremat toimetulekut kriisiga.

Pille Aarma
EVEL tegevjuht
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee
koduleht: www.evel.ee

 

Täiendav informatsioon:

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee