Kõige ohtlikum periood, mil tuleks torude külmumisele erilist tähelepanu pöörata on just ilma muutumise aeg, kui pärast pikemat aega olnud külmasid järgneb õhutemperatuuri tõus (maapinnale tekib sulanud lumest veekiht, mis võib maapinna külmumise piiri veelgi alandada).
Veetorud on üldjuhul metallist või plastikust. Toru külmudes on jäätunud vee maht suurem ning paisudes võib torustik lõhki külmuda. Plasttoru on üldjuhul elastsem ja vee külmumise korral annab veidi järgi. Seetõttu on plasttoru lõhkemisoht väiksem, kuid korduval läbikülmumisel võib ta siiski puruneda.
Ehitusnormide kohaselt tuleb veetoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri. Kui see ei ole tehniliselt võimalik tuleb kasutada torude lisasoojustamist kas torustiku isoleerimisega või küttekaabli paigaldamisega. Kindlasti tuleb silmas pidada ka veetoru maja sisendi asukohta. Tuleb ette, et väljaspool hoonet asuv toru ehitatakse vastavalt ehitusnormile, kuid veetorusisend paigaldatakse näiteks vaid 80 cm sügavusele. Sellisel juhul on oht, et käreda külmaga tekib just sisendi (vundamendi) juurde n.ö. külmasild ning vesi torustikus külmub. Lihtsaim ja ökonoomseim meetod on külmasilla vältimiseks kasutada küttekaablit või katta veetoru EPS isolatsioonikoorikuga või mineraalvillast soojustusega (isolatsioon peab olema kaitstud niiskuse eest, sest niiskuse korral võib märgatavalt väheneda soojustuse efektiivsus). Samuti on suurema külmumisohuga torustikud mis ristuvad või paiknevad teeradade või sissesõidu teede all.
Paljud hoonetes asuvate veetorude külmumisprobleemid saavad alguse veemõõdu-sõlmedest, kus külmaperioodil langeb õhutemperatuur alla 0 kraadi. Olukorra lahendaks ajutise küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme juurde, mis hoiaks temperatuuri üle 0 kraadi. Kuna üldjuhul on veemõõdusõlm keldris, siis aitaks ka keldri akende ja uste soojustamine. Vundamendi läbiviik või mõni muu toru sisenemise koht majja ongi kõige ohtlikum külmumiskoht. Tavaliselt on külmasildade tekkimise põhjuseks soojustamata vundament ja kütmata või mitte piisavalt köetud ruumid. Liiga madala õhutemperatuuri korral võib veearvesti veemõõdusõlmes külmuda. Üldjuhul tunneb külmunud veearvesti ära purunenud klaasi või klaasi alla tekkinud vee järgi, peale mida veearvesti lakkab töötamast. Vee-ettevõte tuletab meelde, et veearvesti külmumisel tuleb kliendil hüvitada veemõõdusõlmes asuv veearvesti, koos paigaldamise kuludega. Kaugloetavate arvestite puhul ulatub kulu suurus kuni 100 euroni.
Suvilates või hoonetes, mida igapäevaselt ei köeta, tuleks vesi ajutiselt sulgeda ja torustik veest tühjaks lasta. Veesulgemise liitumispunktist saab tellida AS Võru Vesi avariitelefoni numbril 515 0315.
Üheks abinõuks veetoru külmumise vastu on veekraani nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes. Seda abinõud tuleks kasutada siiski mõistlikkuse piires. Vahel ainuüksi sellest ei piisa, kuna nirisemine vaid pikendab külmumise perioodi.
Juhul kui Teil siiski kinnistusisene veetorustik ära külmub, soovitame abi saamiseks pöörduda AS-i Võru Vesi või teiste torutöid teostavate ettevõtete poole.
AS-i Võru Vesi avariitelefoni number on 515 0315.