Arutelu veemajandusreformi üle on Eestis kestnud juba paarkümmend aastat. Seda teemat on teaduslikult palju uuritud. Kogemust on saadud mitme juba tegevust alustanud piirkondliku vee-ettevõttega.
Pikaajaline suundumus näib olevat selge. Sidusrühmad paistavad nõustuvat, et olemasolev olukord ei ole jätkusuutlik ja samamoodi ei saa:
- Eesti on pärast Euroopa Liiduga ühinemist ehitanud märkimisväärselt palju vee- ja kanalisatsioonitaristu objekte, mis on elanikkonnale mitmeti kasulikud. Neid objekte tuleb aga korralikult käitada ja hooldada. Kui seda ei tehta, on tulemuseks kiire lagunemine ja renoveerimisvajadus, mis tekitab kogukonnale lisakulusid.
- Killustunud vee-ettevõtetel pole olemasoleva taristu opereerimiseks ja hooldamiseks ei tehnilist ega rahalist suutlikkust. 2018. aastal tegutses Eestis 177 vee-ettevõtet. Mõni neist pakub mitut teenust ja subsideerib veevarustust teiste teenuste tulude arvelt. 44-s kohalikus omavalitsuses pakub veeteenuseid mitu vee-ettevõtet.
- Selles valdkonnas on probleeme EL-i õigusaktide nõuete täitmisega. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuetele ei vasta viis reoveepuhastit, mis peavad toime tulema enam kui 2000 inimekvivalendiga (ie). Nõuetele ei vasta ka mitu väiksemat puhastit, millele asulareovee puhastamise direktiivi ei kohaldata, ja see võib mõjutada veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmist.
- Demograafilised suundumused raskendavad riigis veeteenustega seotud rahalisi probleeme veelgi. Prognooside kohaselt väheneb kogu riigi elanikkond 2045. aastaks 2,7%, aga neljas maakonnas tervelt ühe kolmandiku võrra, mis vähendab ka vee-ettevõtete tulusid. See on probleem sellepärast, et valdav osa vee-ettevõtete kuludest on muutumatud.
Kuna Eesti vee-ettevõtete investeerimisvajadus on suur ning tulud vähenevad, on nende rahastamismudel aegunud. Euroopa Komisjon on teada andnud, et veemajanduse rahaline toetamine, mis praegu moodustab 85% investeeringukuludest, lõppeb järk-järgult ja Eesti rahandusministeerium kinnitas, et seda ei asendata.
Praeguses olukorras paistab olevat üksmeel. Arvamused erinevad ainult muutuste suuna ja reformi kiiruse küsimuses. Mõni nõuab kiireid muutusi, teised arvavad, et praegune olukord võib kesta veel neli-viis aastat, enne kui rahaline ummikseis ilmselgeks saab ja muutmisvajadust mõistetakse. Selle aja jooksul tuleks leppida kokku Eesti veemajanduse tulevikus ja ärgitada muutustele.
Eelmainitud teemaringi silmas pidades valmis käesoleva aasta oktoobris Eesti Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni reformipeadirektoraadi ning OECD poolt rahastatud ja koostatud raport, mis on osa projektist, mis aitab koostada vee-ettevõtete sektori konsolideerimise tegevuskava, mida on Eestis vaja kestliku ja sotsiaalselt vastuvõetava rahastamisstrateegia ning laiema veemajandusreformi jaoks.
Projekti alaeesmärgid olid:
- toetada riigi ametiasutuste algatusi töötada prioriteetide alusel välja reformikavad, võttes arvesse olemasolevaid tingimusi ja oodatavat sotsiaal-majanduslikku mõju;
- toetada riigi ametiasutuste jõupingutusi määratleda ja rakendada sobivad protsessid ja metoodikad, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid ja kogemusi sarnastes olukordades;
- aidata riigi ametiasutustel ja vee-ettevõtetel parandada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust (muu hulgas erialaste teadmiste ja oskuste parandamisega ning selgete kohustuste kindlaksmääramisega).
Projekti käigus teostati järgmised sammud:
- koostati rahvusvaheliste kogemuste ülevaade, pöörates eritähelepanu stiimulitele ja majanduslikule regulatsioonile;
- hinnati õiguslike probleemide lahendamise võimalusi (eriti mikrotasandil) (varade üleandmine, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete vastutavus jne);
- kaaluti rahaliste ja mitterahaliste stiimulite kasutamise võimalusi ;
- anti soovitusi sõltumatu majandusliku regulatsiooni tugevdamise kohta ;
- koostati ülemineku juhtimise tegevuskava.
Kokkuvõtvalt saab ütelda, et antud projekt on hea põhjalik sissejuhatus tegevustesse, mis seisavad ees antud valdkonnas ning millega peab tegelema juba täna, et tagada veemajanduse jätkusuutlik areng nii homme kui ka kolmekümne aasta pärast.
Täpsema ülevaate uuringu kohta leiate aadressil: https://www.oecd.org/publications/towards-sustainable-water-services-in-estonia-b82d71c6-en.htm
Kasutatud kirjandus: OECD Studies on Water. Towards Sustaiable Water Servis in Estonia. Analyses and action plan 2022.
AS Võru Vesi