Kakskümmend viis aastat tagasi kuulutas Lennart Meri välja „Tiigrihüppe” ehk Eesti infotehnoloogilise revolutsiooni. See oli uudne suund avalikule sektorile, ettevõtjatele ja ka elanikele. Meie haarasime julgelt sellest kinni ning hakkasime uut tehnoloogiat usinasti kasutama. Tänapäeval ei kujuta ettevõtted ega eraisikud enda elu ette ilma infotehnoloogiata. Ka vee-ettevõtted kasutavad erinevaid IT-lahendusi, et jälgida ja juhtida rajatiste ja seadmete igapäevast tööd. Selleks on välja töötatud spetsiifiline arvutisüsteemide ja sidevõrkude abil toimuv tehniliste protsesside jälgimine ja juhtimine ehk SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition). Antud süsteemi abil jälgitakse ja juhitakse veetöötlusjaamade, vee- ja reoveepumplate ning reoveepuhastite tööd. Lisaks sellele kasutavad vee-ettevõtted erinevaid IT-lahendusi kliendihalduses, raamatupidamises, sisetöö korralduses ning mitmes teises tegevustes.
IT-lahendused ühelt poolt aitavad kaasa ettevõtete arengule, leevendades tööjõuga seotud probleeme ning muudavad tõhusamaks tööde korraldamise ja teostamise. Teisest küljest ei tohi meie unustada, et IT-lahenduste kasutusega peame meie aina suuremat tähelepanu pöörama küberturvalisuse küsimustele ning ehitades ja renoveerides taritud, peame ilmtingimata jätma võimaluse seadmete ja masinate käsitsi juhtimiseks kriisi situatsioonides, kus näiteks IT-süsteemi töö on häiritud.
Maailmas on mitmeid näiteid, kus vee-ettevõtete arvutivõrku on häkitud ja sellega on häiritud süsteemide ja seadmete töö. Mõni aeg tagasi sai küberkurjategija juurdepääsu Florida Oldsmari linna veetöötlusjaama IT süsteemidesse ja üritas tõsta naatriumhüdroksiidi (NaOH) kontsentratsiooni äärmiselt ohtlikule tasemele. Sissetungija veetis süsteemis kuni viis minutit ja muutis naatriumhüdroksiidi taset 100 korda suuremaks. Muutust märgati koheselt ja inimeste elu ohtu ei seatud. 2000. aastal toimus Austraalias juhtum, kus reoveepuhasti pettunud töötaja kasutas varastatud seadmeid, et pääseda ligi arvutiprogrammile ja lasi keskkonda 800 000 liitrit puhastamata reovett tekitades sellega keskkonnale suure kahju.
Seda kõike silmas pidades osales AS Võru Vesi koos nelja vee-ettevõttega Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe arenguprogrammi pilootprojektis, kus viidi läbi ettevõtte IT süsteemide hindamine, koostati näidisdokumendid IT ja küberturbe haldamiseks ning testiti tööriistu, millega küberturvet parandada.
Ka edaspidi peab ettevõte järjepidevalt tegelema küberturbe parandamisega ning pöörama suuremat tähelepanu võrkude turvalisusele.
Teema lõpetuseks ütlen: „Looda jumalale, aga oma hobused seo ikka ise kinni“.
Juri Gotmans
AS Võru Vesi
juhatuse liige