Märtsi lõpus tähistatakse rahvusvahelist vee päeva. Kuid kui sageli mõtiskleme meie selle üle, kas ja kui palju on meil Eestis joogivee varusid. Kas reovesi võib kahjustada meid ümbritsevat loodust ning põhjustada pöördumatuid tagajärgi? Mis saab reoveest, mis mööda torustikku jõuab reoveepuhastisse ning peale puhastust jõuab heitveena ojadesse, jõgedesse, järvedesse ja merre?
Me oleme rikkad, meil on piisavas koguses aeglaselt taastuvat ressursi – joogivett. Kui meie kasutame seda ressursi arukalt ja säästlikult, siis peaks seda jaguma nii meile, kui ka tulevastele põlvedele. Kuid kõik ei ole nii lihtne nagu esialgu paistab.
On mitmeid regioone üle maailma, kes seisavad silmitsi veealaste probleemidega. Uuringud näitavad, et konkureeriv nõudlus nappide veevarude järele võib tuua 2030. aastaks kaasa hinnanguliselt 40%-lise veevarustuse puudujäägi maailmas, mis mõjutab ka suuri piirkondi Euroopas.
Õigust puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile on viimasel aastakümnel tunnustatud rahvusvahelises õiguses ÜRO tasandil. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja Euroopa Liit (EL) on juurdepääsu veele tunnustanud kui põhilist inimõigust. Kuidas toimub eelnimetatud inimõiguse kaitse reaalses elus nii meil kui ka mujal Euroopas? Käesoleval ajal reguleerivad vee ja reovee temaatikat üheksakümnendatel EL-is vastu võetud joogivee direktiiv ja asulareovee puhastamise direktiiv. Tänaseks on joogivee direktiiv üle paarikümne aasta vana ja asulareoveepuhastamise direktiiv kolmekümne aastane. Alanud on mõlema direktiivi läbivaatamine ja uuendamine, et paremini toime tulla ühiskondlike probleemidega, kliimamuutustest tingitud väljakutsetega, põhjalikumalt reguleerida ravimijääkide ja mikroplasti problemaatikat. Direktiivid peaks tagama puhtama ja ressursitõhusama majanduse EL-is.
Direktiivide uuendamise käigus peaks lahenema alljärgnevad küsimused
Väiksemate asulate ja külade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimine, kaasates EL ja liikmesriikide rahalisi vahendeid.
Väga olulised on meetmed energiatõhususe parandamiseks, energiatarbimise vähendamiseks, taastuvenergia edendamiseks.
Kasvavaks probleemiks on valanguvihmadest ja tormidest tingitud kanalisatsiooni süsteemi ülekoormamine ning puhta vee varude kaitse küsimused looduskatastroofide ajal.
Toimivaid lahendusi vajab ka reoveesette (muda) töötlemine, puhastamine ja järgnev kasutamine väetistena.
Veemajanduse valdkonnal on oluline roll ka pandeemia varajase hoiatamise ja juhtimise kontekstis.
Väga oluliseks pean ma ka vee-ettevõtete suuremat läbipaistvust. Majandusaruannete, tasuvusanalüüside, seiretulemuste ja uuringute avalikustamist. Kutsun üles kõiki kaasa mõtlema ja kaasa arvama antud teemadel ning nõustun akadeemik Tarmo Soomerega, et targem ei tohi enam järele anda – „Kevadine vesi tark, sügisene loll”.
Ilusat kevadet kõigile!
Juri Gotmans
AS Võru Vesi juhatuse liige