Paljud kliendid on pöördunud AS Võru Vesi poole kuna kodumasinatesse tekib katlakivi.
Katlakivi tekib kareda vee kuumutamisel. Karedus iseenesest tervisele ohtu ei kujuta.
Vee kõrge karedus iseenesest ei kujuta mingisugust ohtu inimese tervisele. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll, Võrus on joogivee üldkaredus ca 5-6,3 mg/ekv/l. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile – katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades jne, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust – jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Inimese tervisele on aga pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l.
Klassifikatsioon
Vee kareduse klassifikatsioone on mitmeid, üks on näiteks selline (mg-ekv/l)
0…1 Pehme
1…2 Mõõdukalt pehme
2…3 Nõrgalt kare
3…4 Mõõdukalt kare
4…6 Kare
>6 Väga kare
Ühik mg-ekv/l kaltsiumi puhul tähendab 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Seega, kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare. Sel viisil on võimalik üldkaredus vee keemilise analüüsi andmetest lihtsalt välja arvutada.