Aina rohkem ja rohkem igapäevaste uudiste hulgas kuuleme, et kuskil piirkonnas üle maailma on probleeme joogi- ja tarbevee ressursiga. Need probleemid ei ole mitte ainult Aasias ja Aafrikas, vaid kimbutavad juba ka Lõuna-Euroopat.
Eesti on veeressursi poolest väga rikas. Meil on külluslikult põhjavett ning peaaegu igas Eestimaa nurgas on võimalik rajada kaev ning sealt joogivett saada. Samas on Eestis ka neid alasid, kus põhjavee seisund ei ole hea. Kaevandused, intensiivne põllumajandus (reostus sõnniku- ja väetisehoidlatest ning taimekatsevahendite ja väetiste suurtes kogustes kasutamine põldudel) ja üksikmajapidamiste puhastamata reovesi mõjutavad põhjavee kvaliteeti ning on tõsised riskifaktorid.
Suur osa Eestimaa inimestest(ca 87%) saavad joogivee ühisveevärgi kaudu, kust tarbijani jõudev joogivesi on kontrollitud ja vastab nõuetele. Umbes 200 000 inimest, kes kasutavad joogivee allikana salvkaevusid, mõjutab põhjavee ülemiste kihtide seisund väga oluliselt.
Käesoleva aasta jaanuaris avaldas Riigikontroll aruande „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“, tuues välja auditis kitsaskohad ja lahendusettepanekud. Aruandes on märgitud, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt peavad kõik veekogumid nii pinna- kui ka põhjaveekogumid saavutama hea seisundi (direktiivi järgi tuli saavutada eesmärgid 2015.aastaks, kuid neid on edasi lükatud 2021. ja ka 2027. aastaks).
Võrumaal ja Võrus tarbime joomiseks põhjavett. Pinnavett tarbitakse joogiveena vaid Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Narvas. Põhjavee kihid moodustuvad vett mitteläbilaskvate kivimite vahele. Ülemisest põhjaveekihist vee kättesaamiseks kasutatakse üldjuhul salvkaevusid, sügavamal paikneva põhjavee tarbimiseks rajatakse puurkaeve. Inimese tekitava reostuse suhtes on tundlikumad alad, kus maapinnalt tulev reostus jõuab kiiresti põhjavette. Seejuures on kõige tundlikumad karstialad, mis on levinud Põhja- ja Kesk-Eesti ning saartel.
Inimtegevusest tuleneva reostuse vähendamiseks ja veekaitse planeerimiseks on Keskkonnaministeeriumil iga vesikonna (Lääne-Eesti, Ida-Eesti, Koiva) kohta koostatud veemajanduse kava ning vesikondadele ühise põhjavee meetmeprogrammi. Hetkel kehtivad veemajanduskavad aastateks 2015–2021. Nende kavade kohaselt avaldavad põhjaveele suurimat mõju põllumajandustegevus, kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, maavarade kaevandamine, põhjavee ammutamine aga ka jääkreostus ja tööstusalade reostus.
Põhjavee oluline koormusallikas on põllumajanduslik tootmine. Põllumajanduse negatiivse mõju pinna- ja põhjaveele aitavad vähendada veeseaduses ning teistest seadustes kehtestatud piirangud ning nendest kinnipidamise kontroll. Ettevõtjad, kes taotlevad EL ühise põllumajanduspoliitika otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava pindala- ja loomatoetusi, peavad oma tegevuste puhul järgima ka keskkonnaseisundi nõudeid. Olulisemad põhjavee kaitseks kehtestatud nõuded on järgmised: piirangud väetiste laotamise aja ja asukoha suhtes, nõuded sõnnikuhoidla suuruse kohta (hoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku), nõuded taimekaitsevahendite hoidmise kohta ja muud sellist, kogu riigist kehtib sõnniku kasutamisel aastane lämmastiku koguse piirang 170 kg/ha kohta ning nitraaditundliku ala kaitsmata aladel mineraalse lämmastiku koguse piirang 120 kg/ha kohta. Veeseaduse nõuete täitmist peab kontrollima Keskkonnainspektsioon.
Teiseks põhjavee ohustavaks allikaks on majapidamistest tekkiv reovesi, mis puhastamata maal põhjavette jõudes saastab vett mikrobioloogiliselt ja/või keemiliselt. Selle tulemusena ei pruugi põhjavesi enam olmeveena kasutamiseks kõlvata või häiritakse põhjaveest sõltuva ökosüsteemi (näiteks allikate, soode, järvede ja jõgede) looduslikku tasakaalu. Et kaitsta põhjavee olmeveest lähtuva reostuse eest, on loodud reoveekogumisalad. Reoveekogumisalad jagunevad üle ja alla 2000inimekvivalenti(ie) aladeks. Eestis on 57 suurt ja 468 väikest reoveekogumisala. Võru linn koos Kose aleviku ja linna ümbritsevate Võru valla küladega (nt Meegomäe, Võlsi, Kirumpää, Võrumõisa)moodustavad kokku ühe reoveekogumisala, mille suurus on kokku 19107ie. Alla 2000 ie reoveekogumisalad on moodustatud väiksemates asulates ja külades. Veemajanduskavades aastateks 2015–2021 on ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamisi peetud oluliseks riskiallikaks. Üksikmajapidamistest tuleneva reostuse vähendamiseks on veemajanduskava järgi plaanis põhjavee meetmeprogrammist ette nähtu rahaga investeerida kanalisatsiooniga varustamata alade reoveekäitlussüsteeme ja selle eest vastutavad Keskkonnaamet ja omavalitsused. Joogi- ja reoveemajandusse on alates sajandi algusest investeeritud ligi miljard eurot EL tõukefondide ja Eesti keskkonnatasudest laekunud raha. Perioodil 2014–2020 suunatakse veemajandusse veel vähemalt 140 miljonit eurot EL fondide raha ning jätkub ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel projektide toetamine.
Kolmandaks oluliseks põhjavee mõjutajaks on maavarade kaevandamine, millega kaasneb põhjavee ära juhtimine kaevandusaladelt. Sellega halvendatakse kohaliku puhta joogivee kättesaadavust ning muudetaks põhjaveest sõltuvalt vee ja maismaaökosüsteemi.
Auditi tulemusel on Riigikontroll teinud rida ettepanekuid, millega 100% ühtib ka eelkõneleja: seada nitraaditundlikul alal väetiste kasutamise selgemad piirangud ning teha nõuete täitmise üle järelevalvet; ühtlasi kaaluda vajaduse korral võimalust kompenseerida tootjatele vähemintensiivsema tootmise tõttu saamata jäänud tulu; luua usaldusväärne ülevaade individuaalsetest kohtkäitlussüsteemidest ning tagada kontroll kohtkäitluse nõuete järgimise üle; analüüsida tagatisraha süsteemi vajadust kindlustamaks, et pärast kaevandamise lõppemist oleks kõigile kaevandamisest mõjutatud majapidamistele kättesaadav puhas joogivesi, ning tagada, et vett ei ammutatakse rohkem kui on varu ning lubadega lubatud.
Võru linnas ja lähiümbruses võetakse põhjavett Kesk-Devoni põhjaveekihist, millele on tihti iseloomulik suur raua ja mangaani sisaldus. Põhjavee joogivee nõuetele vastavaks viimisel kasutatakse raua ja mangaani eraldamiseks liivafiltreid.Keskkonnaministri käskkirjaga on aastal 2016 kinnitatud Võru põhjaveemaardla Kesk-Devoni põhjaveekompleksi tarbevarud kuni 2042. aasta lõpuni. Määruse järgi võib AS Võru Vesi võtta põhjavett kuni 5685 m3 ööpäevas. Tegelik veevõtt on Võru linnas keskmiseltalla 1500 m3 ööpäevas. Seega on looduses olemas põhjaveevarud joogivee tootmiseks veel paljudeks aastateks.
Kokkuvõttes saab öelda, et meie ei pea tundma hirmu Võrumaa põhjavee kaitstuse pärast, kuid vastutustundlik ja keskkonnasõbralik käitumine peaks olema meie igapäevase elu lahutamatu osa. Ainult nii saame me tagada endale ja ka tulevastele põlvedele puhta ning loodussõbraliku keskkonna.
Juri Gotmans
AS Võru Vesi juhatuse liige
Kasutatud kirjandus: Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel. 2018. Tallinn: Riigikontroll