Kinnitati uuendatud Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
Võru Linnavolikogu kinnitas 13.06.2018 toimunud volikogu istungil ajakohastatud Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. Kava tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu poolt üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeerida. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning ülevaadatud kava tuleb uuesti linnavolikogul kinnitada.
Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus. Anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sh sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee ärajuhtimise süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise maksumuste kohta, näidata ära ühiskasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ning teised avalikud veevõtukohad.
Arendamise kava sisaldab muu hulgas reovee kogumisalade kaarte, dimensioneeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhiskeeme ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi. Arendamise kavas on kirjeldatud ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Ära on märgitud projektide võimalikud rahastajad.
2018. aastal kinnitatud arendamisekava näeb ette Võru linnas perioodil 2018–2022 investeeringuid amortiseerunud torustike rekonstrueerimiseks ning uute vee- ja kanalisatsioonitorustikke rajamist – kokku ca 38 km (veetorustikku 16,3 km ja kanalisatsioonitorustikku 22,3 km). Lisaks on arendamise kava järgi vajadus rekonstrueerida Niidu tn reoveepumpla ning teha Võru reoveepuhastis juurdeehitustöid (täiendada settetöötlust). Samuti on kavandatud antud perioodil linna sademeveesüsteemide ehitus. Selleks, et ellu viia eelnimetatud investeeringud vee- ja reoveesüsteemide ehitamiseks on
AS-il Võru Vesi plaanis käesoleva aasta suvel esitada projekti rahastamise taotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF). Projekti planeeritud kogumaksumus on 5,9 miljonit eurot, sellest ÜF-ist taotletakse tagastamatu abina ca 3,5 miljonit eurot. ÜF poolne projekti toetamine võib jääda Võru linna veemajandusse viimaseks suureks toetuseks kuna Euroopa Liidu poolt enam sellises mahus veemajandusprojekte arvatavasti tulevikus ei toetata.
Ülalmainitud investeeringud tehakse eesmärgiga kindlustada nõuetele vastav teenus ja tagada keskkonnanõuete täitmine.
Saadava toetuse üheks nõudeks on, et viie aasta pärast peale projekti elluviimist peab veeteenuse kulu moodustama ühe leibkonna liikme kohta 1,5% leibkonna keskmisest netosissetulekust.
Aastal 2010 moodustas veeteenuse kulu AS-i Võru Vesi opereeritavates piirkondades 2,12% leibkonna liikme keskmisest netosissetulekust, aastal 2017 oli see 1,0%.Keskkonnaministeeriumi koostatavas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõus loetakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenus taskukohaseks, kui selle teenuse kulu ühe leibkonnaliikme kohta ei ületa 2,5% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest mediaannetosissetulekust.
Kui AS Võru Vesi ei kasuta ära võimalust saada investeeringute tegemiseks tagastamata toetust ÜF-ist, siis tuleb tulevikus teha kõik investeeringud 100%-liselt veeteenuse hinnast. Sellisel juhul tõusevad teenuste tariifid kindlasti üle 1,5% leibkonna keskmisest netosissetulekust.
Toetuse saamiseks on vajalik korrigeerida ja kooskõlastada veeteenuse hind Konkurentsiametiga. Teenuse hind peab tagama tulevikus investeeringute teostamise ja seaduse nõuetest tuleneva vee-ettevõtja jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis, ka siis kui abivahendite maht on oluliselt vähenenud.
Ehk nii nagu ütleb eesti vanasõna korja õigel ajal, – siis võtta häda-ajal.
Juri Gotmans
AS Võru Vesi
Juhatuse liige