Suveperioodil taandunud koroonaviirus on viimasel kuul taas pead tõstmas ning siinkohal anname lühiülevaate Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustest joogivee ja reovee käitlemisel.
Mitmed uuringud on näidanud, et kinnistes veepuhastus- ja veevarustussüsteemides pole nakkust võimaldavat SARS-CoV-2 viirust avastatud. Samuti on uuringud näidanud, et haigete isikute reovesi on minimaalselt nakkusohtlik ning reovees koroonaviiruse elujõulisus oluliselt väheneb. Uuringutest selgub, et nakkusohtlikku koroonaviirust pole puhastamata reovees ja puhastatud heitvees avastatud. Vaatamata sellele peab COVID-19 leviku perioodil jätkuvalt pöörama suurt tähelepanu reovee nõuetekohasele puhastamisele reoveepuhastussüsteemides, et vähendada erinevate nakkushaiguste levikut. Vee- ja reoveemajanduse töötajad peavad jälgima tähelepanelikult sanitaarhügieeni nõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid.
COVID-19 ja ka mitme teise nakkushaiguse leviku tõkestamisel on tähtsal kohal kvaliteetse joogivee ja tarbevee tagamine kõikidele tarbijatele ja nõuetekohane reovee ärajuhtimine. Selle valdkonna töötajatel on tähtis roll võitluses pandeemiaga.
Tartu Ülikooli teadlased koostöös teiste partneritega viivad lävi Võrus ja mitmes teistes reoveepuhastites üle Eesti reoveeproovide SARS-CoV-2 viirusjälgede analüüse.
Rahvusvahelise kogemuse järgi on võimalik tuvastada SARS-CoV-2 viiruse jälgi 5-7 päeva enne haigusjuhtude ilmnemist. Reovee seire annab varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. Puhangute korral ilmub SARS- Co-V-2 genoom reovette ning on sealt leitav.
Viiruse signaali tuvastamine reovee proovis võimaldab:
1) tuvastada varakult konkreetsed piirkonnad, kus viirus levib;
2) juhtida elanike testimist ja testimise sagedust konkreetses asulas;
3) seada vajadusel piiranguid konkreetses piirkonnas (näiteks suurürituste ärajätmine, kui reovee analüüsid näitavad, et selles piirkonnas on viiruse levik suurenemas ja risk kasvamas). Uuring algas tänavu augustis ning vältab detsembri lõpuni.
AS Võru Vesi