Kui kraanist enam vett ei tule või reovesi ära ei lähe, halvab see kiiresti terve igapäevaelu. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemine ei ole lihtsalt ebamugavus – see ohustab inimeste tervist, keskkonda ja kogu ühiskonna toimimist. Seetõttu on vee-ettevõtetel elutähtsa teenuse osutajatena erakordne vastutus: nende süsteemid peavad olema töökindlad ka kriisiolukorras, samal ajal vastates aina rangematele turvanõuetele.
Võru Vesi AS, mis teenindab Võru linna ja nelja ümbruskonna valda, teab seda väga hästi. Nende igapäevane väljakutse on tagada joogivee kvaliteet ja kanalisatsiooniteenuse toimimine suurel territooriumil, ajal, kui kriisid muutuvad üha sagedasemaks ning digilahendused on muutunud vältimatuks.
Väljakutsed kliimamuutustest nõukaaja pärandini
Võru Vesi AS arendusjuht Marko Tolga sõnul on nende peamised väljakutsed seotud tänapäeval aktuaalseks muutunud kriisidega: “Sagedased elektrikatkestused näiteks lumega liinidele langenud puude tõttu takistavad üha sagedamini teenuse toimimist. Meie piirkond on väga suur ja peame kogu aeg teadma, kas teenus toimib kõikjal tõrgeteta.”
Keerukust lisavad vanad torustikud – väiksemates asulates on need sageli pärit veel Nõukogude ajast. Paljudes kohtades puuduvad aga täpsed joonised torustike asukoha kohta, mis muudab iga rikke tõsiseks väljakutseks.
Sarnaselt Tartu, Tallinna ja teiste linnadega on ka Võrus probleemiks lühikesed ning intensiivsed sajud. “Maapiirkondades pole see nii märgatav, aga Võru linn on ka üleujutusohuga ala. Sadude ja maapinna niiskuse tõttu on kanalisatsioonis palju liigvett. Õnneks saame Euroopa toetusi, et torustikke välja arendada ja vahetada,” selgitab Marko.
Uuendused, mis tagavad töökindluse
Võiks ju eeldada, et vee-ettevõtte töö püsib samasugune aastakümneid, aga tegelikult otsib Võru Vesi pidevalt võimalusi, et enda tööd ja klientide elu kindlamaks teha. Näiteks oli Võru Vesi üks esimestest Eesti vee-ettevõtetest, kes paigaldas kõigile klientidele kaugloetavad veearvestid. Samuti toimib neil kaasaegne SCADA GIS-rakendus, millega nad jälgivad olulisi objekte distantsilt reaalajas ja saavad vajadusel ka pumpasid kontrollida.
Lisaks investeeritakse aktiivselt energiatõhususse – paljudel objektidel on päikeseenergia seadmed koos salvestitega, et maksimaalselt ära kasutada nullenergia lahendusi. See teeb Võru Veest ühe eesrindlikuma vee-ettevõtte Eestis.
10 aastat valguskaablini
Marko räägib, et 10 aastat tagasi pandi nende väravast mööda valguskaabel, aga ühendust kontorisse saada ei õnnestunud kuidagi: “See ettevõte, kes selle ehitas, ei olnud väga suhtlusaldis. Tegime neile taotluse ära, aga päringutele vastust ei saanudki. Lõpuks hakkasime otsima teist partnerit, kes oleks võimeline meile valguskaabli välja ehitama.”
Teenusepakkuja otsimine polnud naljaasi, sest elutähtsa teenuse osutajana peavad ettevõtte IT-süsteemid vastama karmidele NIS2 küberturvalisuse nõuetele. Valituks osutus Elisa ning projekti käigus kujunes koostöö oodatust laiahaardelisemaks. Näiteks vahetas Elisa välja ettevõtte serverid, aitas IT-infrastruktuuri ümber ehitada ja tõstis turvalisuse taset.
Kuidas tagada nii andmete jälgitavus kui kaitse
Internet moodustab nende igapäevatöö selgroo nii 13 kontoris töötava inimese kui hooldusmeeskonna jaoks. Ehkki ühenduse katkemisel vesi torusse kinni ei jää, andmed enam kontorisse kohale ei jõua. “Enamik meie objekte on kaugjälgitavad, aga seda muidugi üle interneti. Ilma internetita ei jõua häired objektilt kohale ja kui kuskil juhtub mingi äpardus, pole teenuse toimimine tagatud,” selgitab Marko.
Marko sõnul said nad tänu Elisa pakkumisele enda jaoks parema arusaama, mida nad vajavad. Näiteks oli serveri hanke juures küsimus, kas minna serveriga pilve, aga lõpuks otsustati andmed füüsiliselt ka ettevõttesse jätta, et hädaolukorras oleks neile kindlasti ligipääs tagatud.
“Tulemuseks on kaasaegne ja töökindel süsteem, kus kriitilised programmid on varundatud nii füüsiliselt kui ka Elisa pilves,” rõõmustab Marko.
Võru Vesi AS kasutab Elisa valguskaabliga püsiühendust, tulemüüri, servereid, nende varundust ja haldust.