Jaanipäeva eel valmis vee-ettevõtluse strateegiline teekaart aastateks 2025–2035. Teekaardi sissejuhatuses on märgitud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §5 sätestab: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Liialdamata võib väita, et vesi on üks Eesti väärtuslikumaid loodusvarasid. Eestis pole olukord puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavuse osas kunagi olnud parem kui praegu.
Paraku tuleb tõdeda, et paigal püsimiseks tuleb kiiresti joosta – seetõttu ongi riik koostanud kaasava protsessi kaudu tulevikku suunatud teekaardi. Strateegia rõhutab, et vee-ettevõtluse reformi eesmärk on luua kindlustunne nii veeteenuse osutajatele kui ka tarbijatele, tasakaalustada regionaalset ebavõrdsust ning tagada inimeste tervise ja elukeskkonna hoidmine.
Viimased 20 aastat on Eesti veemajandus arenenud peamiselt Euroopa Liidu ja riiklike toetuste abil. Edaspidi need toetused vähenevad, mistõttu tuleb suurendada tarbijate omaosalust teenuste rahastamisel. Reformi eesmärk on muuta veeteenuse osutamine kulutõhusamaks, kuid siiski piisavalt taskukohaseks, et kvaliteetne joogivesi ja toimiv kanalisatsioon oleks tagatud kõikjal Eestis pikaks ajaks.
Vee-ettevõtluse turg on spetsiifiline – seda ei kujunda vabaturg, vaid seadusjärgne monopoolsus. Tarbijate ja teenusepakkujate huvide tasakaalustamiseks reguleerib hindu Konkurentsiamet. Hetkel tegutseb Eestis 85 vee-ettevõtet ning viimasel kümnendil on sektori areng olnud mõõdukas. Murekohad on endiselt olemas: sektori killustatus, suured hinnakäärid ja mitmete ettevõtete vähene võimekus.
Teekaardis tuuakse peamise probleemina välja, et Eestis ei suudeta pakkuda kõikides piirkondades kvaliteetset ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mõistliku hinnaga. Selle peamisteks põhjusteks on väike tarbijate arv, elanikkonna vähenemine, vee-ettevõtete killustatus, ettevõtete madal laenuvõimekus, raskused pikaajalise rahastuse leidmisel ning teenuse kvaliteedinõuete karmistumine.
Strateegilises teekaardis on märgitud järgmised peamised tegevussuunad:
- Regulatsioonide korrastamine, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus oleks jätkusuutlik, terviklik ja kõigile osapooltele turvatunnet pakkuv;
- Vee-ettevõtete konsolideerimine positiivsete stiimulite ja koostöö soodustamise kaudu;
- Optimaalne, toimepidev ja ettevõtteid võrdselt kohtlev vee-ettevõtlusmudel;
- Inimese ja omandi väärtustamine – õiglane hüvitamine reformist tulenevate negatiivsete tagajärgede leevendamiseks;
- Kohalike omavalitsuste kui vee-ettevõtete omanike teadlikkuse ja pädevuse suurendamine;
- Põhjendamatu regulatsiooni vähendamine ja vältimine;
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu ning opereerimise kriisivalmiduse tugevdamine.
Hoiame pöialt, et see suunaviit vee-ettevõtluse tulevikuks ei jää pelgalt paberile, vaid järgmisel kümnel aastal astutakse reaalseid ja tõhusaid samme, et tagada elutähtsa teenuse kättesaadavus mitte ainult suuremates linnades, vaid ka väiksemates asulates üle kogu Eesti.
Veekindla Eesti nimel!
Juri Gotmans
AS Võru Vesi juhatuse liige
Kasutatud allikas:
Vee-ettevõtluse reformi strateegiline teekaart 2025–2035