Pressiteade
29. august 2018
EVEL: Vee-ettevõtted avavad üle Eesti reoveepuhastite uksed.
Eesti Vee-ettevõtete Liit kutsub huvilisi 15. septembril 2018 toimuvale AVATUD REOVEEPUHASTITE PÄEVALE, kus saab näha, kuidas kanalisatsiooni lastud reoveest saab taas puhas ja keskkonnasõbralik vesi.
EVELi tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul on oluline teada, mis toimub kraanist või WC potist alla lastud veega. „Puhastusprotsessi oma silmaga kaedes mõistetakse paremini, miks WC potti ei tohi kasutada prügikastina,“ rääkis Tarkmees. „Elu hoidmisel on keskkonnateadlikkus sama oluline kui seksuaalkasvatus“ lisas ta.
Reoveepuhastite päeval tutvustatakse külastajatele puhasti tehnoloogiat, protsesse ning erinevaid etappe. Tänapäeva reoveepuhastite automaatika, seadmed, bakterioloogilised ja keemilised protsessid ning juhtimiskeskused on väga huvitavad. On hea teada ja veel põnevam näha, kus ja kuidas lagundatakse mikroorganismide toimel reovees sisalduv orgaaniline aine. Ja, et mikroorganismid kasutavad reovees olevat orgaanilist ainet energiaallikana. Enne heitvee keskkonda juhtimist toimub aktiivmuda väljasettimine, kus osa settinud aktiivmudast juhitakse puhastusprotsessi algusesse tagasi, et protsessis säiliks elu s.t oleks tagatud bakterite juurdekasv, ja teine osa eraldatakse puhastusprotsessist liigmudana ehk reoveesettena. Sette veesisalduse vähendamiseks tuleb seda tihendada ja tahendada. Tahendatud reoveesetet on erinevate tugiainetega (turvas, puukoor, saepuru, põhk) segamise ja komposteerimise järgselt võimalik kasutada haljastuses ja põllumajanduses väetisena, kui see vastab õigusaktidega kehtestatud tingimustele.
Lahtiste uste päevaga on ühinenud: AS Tallinna Vesi, AS Emajõe Veevärk, OÜ Jõgeva Veevärk, OÜ Kose Vesi, AS Matsalu Veevärk, AS Pärnu Vesi, OÜ Saarde Kommunaal, AS Viimsi Vesi ja AS Võru Vesi. Ettevõtete nimekiri võib täieneda. Täpsem teave osalevate ettevõtete kohta viidetega muule kasulikule infole on leitav SIIT.
Kas sa teadsid, et:
- Eestis on kokku 827 reoveepuhastit;
- Reovee puhastusprotsess on üks energiamahukamaid protsesse, moodustades ca 1% kogu teenindava asula energiavajadusest;
- Tänapäeval on maailmas mitmeid reoveepuhasteid, mille energiabilanss on „0“, s.t reoveepuhastusprotsess suudab toota piisavalt energiat, et katta ära kogu puhasti energiavajadus;
- Ülemaailmselt läheb enam kui 80% reoveest loodusesse tagasi puhastamata;
- Maailmas vähemalt 2 miljardit inimest kasutavad väljaheidetega saastunud joogiveeallikaid. Saastunud vesi põhjustab kõhulahtisusi, koolerat, düsenteeriat, tüüfust ja poliomüeliiti. Saastunud joogiveest saadud kõhulahtisus põhjustab hinnanguliselt 842 000 surma igal aastal;
- Tänu tulemuslikule reoveepuhastusele on meie põhjavesi kaitstud ja Eestis ei ole veevõrgu kaudu levivaid haiguspuhanguid registreeritud alates 1996 aastast alates.