Pressiteade
15. november 2016
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) läkitas eile õhtul uuele valitsuskoalitsioonile ettepanekud, millistele keskkonnahoiuga seotud probleemidele ja valdkondadele tuleks Eestil ELi eesistumise perioodil eelkõige tähelepanu pöörata. Näiteks puhta joogivee, pinna- ja põhjavee kaitseks tuleks rakendada konkreetsemat seaduseraamistikku, mis on ka tulevikku vaatav. Samuti võiks riik panustada enam laste keskkonnaharidusse, kui soovime, et puhas elukeskkond Eestis säiliks.
„Keskkonnateadlikkust tuleb arendada varakult, juba lasteaiast alates,“ sõnas Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees ja Matsalu Veevärk ASi juhatuse liige Hans Liibek. „Lapsed on sageli parimaks eeskujuks ja kasvatajaks ka oma vanematele. Vee-ettevõtted üksinda ei suuda tagada elu- ja keskkonnakvaliteedi tingimusi, kui tegeleme üksnes reostuse tagajärgede likvideerimisega joogivee- ja reoveepuhastites. Tuleb mõista, et vee-ettevõtted ei ole reostajad. Oluline on veenda ühiskonda selles, et puhas joogivesi ei ole ammendamatu, iseenesestmõistetav ressurss. Selleks, et sõnum kohale jõuaks, tuleb rohkem panustada riiklike õppeprogrammide loomesse ja rakendamisse juba lasteaedades ja koolides.“
„Joogivee, pinna- ja põhjavee kaitsmisel on võtmeks konkreetne õigusraamistik, mis võiks meie hinnangul tulevikus lähtuda põhimõttest, et “saastaja maksab”,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Saasteainetega tegelemine alles asula reoveepuhastis ei ole jätkusuutlik ega ka efektiivne. Seega teeb EVEL ettepanku luua ja rakendada saasteainete riiklik kontroll juba nende tarnimise, kasutamise ja tekkekohas.“
Vahur Tarkmehe sõnul tuleb valitsusjuhtidel tegelikkuses ka tunnistada, et veeteenus on elutähtis valdkond, mis on võrreldav näiteks meditsiiniga. „Kahjuks kehib täna põhimõte, et senikaua, kuni kraanist puhast vett tuleb, probleemi justkui ei ole. Kuid hetkel kehtivad regulatsioonid ei taga veeteenuse kvaliteetset jätkusuutlikkust 10 aasta pärast,“ kinnitas Tarkmees. „Näiteks peale nõukogude aega on valdkonnas enamik suuremahulisi investeeringuid tehtud Euroopa Liidu struktuurfondide rahade eest, mis on nüüd otsakorral. Selle raha eest on uuendatud ca 3/4 keskmiste vee-ettevõtete infrastruktuurist. Mis saab edasi või kust leida raha ootamatute kriisiolukordade lahendamiseks? Sellist investeerimisvõimekust enamikel vee-ettevõtetel täna ei ole ning täna kehtiv seadus seda ka koguda ei võimalda.“
Lisaks kohaliku joogi- ja reoveeteenuse jätkusuutlikkust puudutavatele ettepanekutele sõnastas EVEL prioriteetvaldkonnad ka ELi eesistumisperioodiks, millega tegelemine aitab Eestil anda oma panuse ning jätta jälje Euroopa Nõukogu prioriteevaldkondades soovitud tulemuse saavutamises:
Merekeskkond, vesi ja jäätmed
a. Luua vajalik õigusraamistik nn rohelisele fosforile: taaskasutatava fosfori ja turu omavaheliseks toimimiseks sobivate stiimulite loomine. Fosforipoliitika raamistiku ettevalmistamine fosfori ümbertöötlemise suurendamiseks edendab innovatsiooni, parandab turutingimusi ja Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsi ning edendab jätkusuutlikkust väetisi, toitu, vett ja jäätmeid puudutavas valdkonnas (pikemalt palun vaata siit EST).
b. Tagada mikrosaasteainete kontroll nende tekkekohas: seadusandluse kujundamine lähtudes tekkekohal kontrollimise meetodist, ettevaatusprintsiibist ja ’saastaja maksab’ põhimõttest. Tekkekohal kontrollimise meetodi korrektne kohaldamine aitab kaasa tõelise ringmajanduse saavutamisele (pikemalt palun vaata siit EST).
Maapõu ja keskkonnakorraldus
a. Arendada edasi Komisjoni algatatut ringmajanduse edendamise osas: edendada sealhulgas reoveesette käitlust; fosfori taaskasutamist; energia taaskasutamist; vee korduvkasutamist. Ainuüksi reovesi kogu veemajanduses sisaldab väärtuslikke ressursse – energiat ning fosforit, lämmastikku ja teisi väärtuslikke toitaineid, mida ringmajanduses on võimalik ümber töödelda ja taaskasutada, soodustades nõnda majanduskasvu ja töökohtade loomist (pikemalt palun vaata siit EST).
b. Luua igas Euroopa Liidu liikmesriigis mehhanismid, mis tagaksid kättesaadava, ligipääsetava, taskukohase, vastuvõetava ning tervisele ohutu vee- ja kanalisatsiooniteenuse. Vaid nii tagame inimõiguse veele ja kanalisatsioonile ning pärandame järgnevatele põlvedele puhta ja jätkusuutlikku keskkonna (pikemalt palun vaata siit EST).
Metsandus, looduskaitse ja kalandus
a. Propageerida keskkonnastandardite rakendamist kemikaalide turuleviimisel: kemikaalidele on vajalik kehtestada kontroll nende tekkekohas, mitte suunata nendega tegelemine torusuudmetöötlusse. Euroopa veesektori suurem konkurentsivõime maailmas aitab kaasa innovatsioonile, töökohtade loomisele ja majanduskasvule Euroopas, kuivõrd vee-ettevõtetes loodavad tehnoloogilised jm uuendused on ekspordiartikliks ka väljapoole (pikemalt palun vaata siit EST).
Digiteemad
a. Tagada ning edendada tõhus, turvaline ning uuenduslik suhtlus vee-ettevõtete, nende klientide ning teiste sidusrühmadega. Omavaheline suhtlus on oluline selleks, et tekiks arusaam ühistest prioriteetidest ja vajadustest. Muutes asjakohane võtmeinfo võrreldavaks ja kättesaadavaks tagame kvaliteetse, jätkusuutliku ja taskukohase veeteenuse (pikemalt palun vaata siit EST).
Kliima ja kiirgus
a. Koordineerida veesektori püüdlusi, seal kus võimalik, teistes sektorites rakendatavate meetmetega kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nende tagajärgedega kohanemiseks, ning kasutades selleks EL-i ja siseriiklike poliitikate tuge. Kliimamuutused jäävad veesektori jaoks endiselt tõsiseks väljakutseks, mille mõjusid tuleb püüda vähendada ning mille tagajärgedega kohaneda, hoides samal ajal kulusid kontrolli all (pikemalt palun vaata siit ENG).
Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 47 vee-ettevõtet ja 28 vee-alaga seotud ettevõtet. EVELi kuuluvad vee-ettevõtted teenindavad enam kui 90% ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbijaid.