Käesoleva aasta oktoobris avaldasid mitmed meediaväljaanded uudise, et Iraani pealinn Teheran seisab silmitsi tõsise veekriisiga. Linnas elavad ligi 10 miljonit inimest võivad jääda veeta ning kaalumisel on ka elanike osaline evakueerimine. Taolised uudised ei ole kahjuks uued ega haruldased – vastupidi, need sagenevad igal aastal ning köidavad üha enam tähelepanu, sest veepuudus ei ole enam üksnes kaugete piirkondade mure, vaid mõjutab otseselt ka Euroopat.
Maailmas elab veepuuduses 771 miljonit inimest ehk ligi 10% planeedi elanikkonnast. Maailma veevajadusest kasutatakse umbes 70% põllumajanduses, 19% tööstuses ning ülejäänu kodutarbimises, sealhulgas joogiveena. Veepuudust liigitakse kaheks:
• füüsiline veepuudus, mida mõjutavad looduslikud tingimused, ja
• majanduslik veepuudus, mis tuleneb puudulikust vee infrastruktuurist.
Näiteks on Ukrainas sõjategevus kahjustanud kriitilist taristut, mille tõttu on 9,6 miljonil inimesel piiratud juurdepääs puhtale veele.
Kliimateadlaste hinnangul vähendab iga globaalse keskmise temperatuuri ühe kraadine tõus taastuvate veevarude hulka viiendiku võrra. Euroopa Põuaobservatooriumi andmetel on põuahoiatused kehtestatud Portugalis, Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris ja mitmel pool mujal. Kogu Lõuna- ja Kesk-Euroopa seisab silmitsi süveneva kuivusega. Globaalne kliimasoojenemine muudab Euroopa kuivemaks kolmel peamisel põhjusel:
- kõrgem temperatuur suurendab vee aurumist,
- kliimamuutused nõrgendavad Euroopa õhuvoolusid, mis pikendavad kuuma ja kuiva ilma perioode,
- liustike ja lume taandumine vähendab olulist järelvoogude täiendust suurtes jõgedes.
Sellises rahvusvahelises kontekstis on oluline hinnata ka meie kohalike põhjaveevarude piisavust pika aja jooksul.
2024. aastal viidi AS Võru Vesi tellimusel läbi Võru linna põhjaveevarude ümberhindamine. Uuring sai alguse vajadusest võtta Kubija piirkonnas kasutusele kaks uut puurkaevu. Töö eesmärk oli hinnata Võru linna ühisveevärgi taotletava põhjaveevaru – 4600 m³ ööpäevas – olemasolu, jätkusuutlikkust ja võimalikke mõjusid.
Hindamiseks kasutati Kesk-Devoni põhjaveekogumi hüdroloogilist mudelit, mis koostati USA geoloogiateenistuse modelleerimisprogrammis. Mudel hõlmab 11 × 12 km suurust ala ning võimaldas hinnata nii veetaseme muutusi kui ka võimalikke mõjusid keskkonnale. Samuti vaadati üle veehaarete tehniline ja sanitaarne seisukord.
Uuringu tulemused näitasid, et põhjavee tarbevaru 4600 m³ ööpäevas on AS Võru Vesi veehaaretes tagatud järgmise 30 aasta jooksul. Kuna uuritud põhjaveekiht on surveline ning survetase ei lange Keski-Devoni põhjaveekompleksi lasumipinnast allapoole, ei põhjusta selline veevõtt negatiivseid muutusi põhjavee keemilises koostises ega mõjuta uuringuala ökosüsteeme. Puurkaevude sanitaarkaitsealad on heas seisukorras ning vee kvaliteet on ajas stabiilne.
Sellest lähtuvalt kinnitati AS Võru Vesi tarbevaru suuruses 4600 m³ ööpäevas kuni 31.12.2054.
2025. aastal tarbib AS Võru Vesi ligikaudu 1500 m³ vett ööpäevas. Võrdluseks oli 1980. aastatel veetarbimine ligi 7600 m³ ööpäevas.
Kuigi Võru põhjaveevaru on piisav ja pikaajaliselt tagatud, soovitab AS Võru Vesi kõigil tarbijatel käsitleda seda väärtuslikku ressurssi jätkuvalt mõistlikult ja säästlikult.
Juri Gotmans
AS Võru vesi juhatuse liige
Allikad: Harri Tiido: Veekriisist Euroopas.
Võru Vesi AS Võru linna põhjaveevarude ümberhindamine: OÜ Inseneribüroo STEIGER.