Võru linna sademeveekanalisatsiooni eesmärk on juhtida vihma- ja lumesulamisvesi kontrollitult ära, vähendada üleujutusriske ning hoida ära liigvee sattumine ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastisse. Sademeveesüsteemide toimivus on linnas oluline eeskätt reljeefist, kõrgest põhjaveetasemest ning kliimamuutustega kaasnevate intensiivsemate sademete tõttu.
Võru linnas on valdavalt rajatud lahkvoolsed süsteemid, kuid ajalooliselt on mitmetes piirkondades sademe- ja drenaaživeed juhitud ühiskanalisatsiooni. See on põhjustanud sajuperioodidel probleeme reoveepumplate töös, suurendanud energiakulu ning tõstnud reoveepuhasti hüdraulilist koormust. Eriti probleemsed on vanemad, amortiseerunud torustikud, mis töötavad osaliselt drenaažina ning lasevad infiltratsioonivett kanalisatsiooni.
Sademeveetorustike kogupikkus on AS Võru Vesi GIS-andmete alusel ligikaudu 10 km, kuid tegelik ulatus on suurem, kuna osa nõukogudeaegseid torustikke ei ole dokumenteeritud. Vanemad sademeveesüsteemid kuuluvad peamiselt Võru Linnavalitsusele, uute torustike rajamist korraldab valdavalt AS Võru Vesi. Sademevee eelvooludeks on peamiselt Koreli oja, Võhandu jõgi, Poti oja, Vahejõgi ja Tamula järv, kusjuures Tamula järv on looduskaitsealune hoiuala ning vajab erilist keskkonnakaitselist tähelepanu.
Sademevee suublasse juhtimine eeldab veeseaduse kohast keskkonnaluba. AS Võru Vesi keskkonnaloas sademeveeväljalasud puuduvad, samas kui Võru Linnavalitsusel on kehtiv keskkonnaluba sademeveelaskude seireks. Kui kinnistu sademevett ei juhita avalikku sademeveevõrku, vastutab nõuetele vastavuse eest kinnistu omanik. Sademe- ja drenaaživee ärajuhtimiseks tuleb sõlmida vastav teenusleping vee-ettevõtjaga ning tasustamine toimub reovee ärajuhtimise hinnakirja alusel.
Oluliseks objektiks sademeveesüsteemis on Piiri tn (Koreli–Luha piirkonna) sademeveepumpla, mis on ehitatud nõukogude ajal, kuid ei ole praegu kasutuses. Pumpla on amortiseerunud ja vajab täielikku rekonstrueerimist. Rekonstrueerimisprojekt on koostatud ning ehitustööd on kavandatud arenduskava perioodi algusesse, et parandada piirkonna sademevee ärajuhtimist ja vähendada üleujutusriski.
Sademeveesüsteemide arendamine Võru linnas on ÜVKA-s jaotatud lühiajalisse (2025–2029) ja pikaajalisse (2030–2038) programmi. Lühiajaliselt on kavandatud uute sademeveetorustike rajamine ja olemasolevate süsteemide täiendamine eeskätt kesklinna ja tiheasustusega piirkondades (nt Kaare, Karja, Kooli, Vabriku ja F. R. Kreutzwaldi tänav). Pikaajalises vaates nähakse ette võrgu laiendamist ja täiendavat rekonstrueerimist teistes linnaosades, sidudes tööd tänavate ja muu taristu uuendamisega.
Võru linn kuulub üleujutusohuga alade hulka, mistõttu rõhutab arenduskava ka looduslähedaste ja hajutatud sademeveelahenduste kasutamist. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb rakendada lahendusi nagu imbkaevud, imb- ja viibekraavid, vett läbilaskvad katendid, vihmaaiad ja viibetiigid, mis aitavad vähendada sademevee tippvooluhulkasid ning parandada veekeskkonna seisundit.
OÜ Äärejuht koostas AS Võru Vee tellimusel 2006. aastal Võru linna sademeveesüsteemide uuringu ja perspektiivskeemi, mille käigus kaardistati Võru linna kraavid ja sademeveetorustikud, koostati valgalade skeem ning sademevee perspektiivskeem. Hinnati olemasolevate süsteemide rekonstrueerimismaksumust ning määrati uute süsteemide rajamise hinnanguline maksumus. Perspektiivskeemis on määratud sademeveesüsteemide võimalik asukoht ning võimsused/läbimõõdud. Torustike lõplikud täpsed läbimõõdud ja asukohad selguvad modelleerimise ja projekteerimise käigus.
Kokkuvõttes on sademeveekanalisatsiooni arendamine Võru linnas oluline nii tehnilise toimepidevuse, keskkonnakaitse kui ka kliimamuutustega kohanemise seisukohalt. ÜVKA loob raamistiku süsteemseks ja etapiviisiliseks arendamiseks, mille eesmärk on vähendada üleujutusi, koormust reoveesüsteemile ning parandada linna elukeskkonna kvaliteeti.
Sademeveesüsteemide hooldamisega Võru linnas tegeleb Võru Linnavalitsus. Teistes piirkondades puudub AS Võru Vesi opereeritavad sademeveesüsteemid.